10 Havlandet
01 Moršaárin
Dákkár árimat geavahuvvojedje moršabivdui geahppafatnasis. Gitta árimis lei liidna mii heaŋgái luovos guhkes muorranađas. Go morššat čoahkis ođđe jiekŋaravddas, de bivdi čuggii árimiin ja johtilit rohttii nađa iežas lusa. Morša vikkai báhtarit ja gesii liinnain fatnasa iežas maŋis. Go ealli váibbai, gottáhalai lánssain ja njuvvojuvvui.
02 Sallitloadda
Sallitloadda geavahuvvui gávdnat sallitspierru ovdalgo ekkolodda ráhkaduvvui. Sallitloadda biddjui čáhcái ja guolásteaddji dovddai streaŋggas lihkastagaid ja das diđii man čiekŋalis ja čoahkis sallitspierru lei, ja dalle diđii ge gokko bidjá nuohti.
03 Duorgorusttet gártniin
Duorgu lea oaggunrusttet mas leat gárdni, oarskieddu, meissetbáddi, okta dahje eanet vuokkat ja gehppes vujona. Oaggun doaibmá nu ahte guolásteaddji bidjá gártni čuvddi birra, duorgu gesso fatnasa maŋis. Guolásteaddji duohpá gártni sisa ja gálgá guoli ja de fas luoitá duorggu olggos.
04 Liidnakláva
Go liinna galgá goikadit dahje vurket guhkit áigge, de ávnnaldagat biddjojit liidnaklávii. Bajit oassi liidnaklávas bonjastuvvo siidui, ávnnaldagat biddjojit sadjái ja kláva giddejuvvo. Juohke klávas lea sadji vissis mutto ávnnaldagaide. Dán klávas lea sadji 150 ávnnaldahkii.
05 Váđđu
1800-logus váđđu lei eanemus geavahuvvon guollebivdoreaidu. Dálááigge ain geavahuvvo unnit guollefatnasiin. Váđu oassin leat suvja, gárdni, geahči mii ráhkaduvvo bodnojuvvon báttis, lieksa dahje eará vujon, ja das lea maŋŋegárdni ja ávnnaldat. Dološáigge guolásteaddji ráhkadii ávnnaldaga daid ávdnasiiguin mat sus ledje, omd. geavatkeahtes liššádearis.
06 Bálddesárin
Bálddesárin, bálddesruovdi dahje skoahttal geavahuvvui giđđat čugget báldáid coages čázis gos lea čuvgesbodni. Skoahttal sáhtii ráhkaduvvot báldái, stáidnárii dahje findarii. Sákkit nuppe bealde ruovddi ledje dávjá okta dahje guokte stuora ávnnaldaga mat ledje njulgejuvvon ja hábmejuvvon ja čavgejuvvon oktii bihkkaárppuin ja náhkiin.
07 Govddodanliinná vuokkaiguin
Govddodanliinná lea bivdoneavvu mii dávjá geavahuvvo suhkanfatnasis oaggut dorski dahje divssu. Bivdoneavvus lea muorra- dahje gorkagovddohat (otná beaivve ráhkaduvvo plastihkas dahje ruovddis), vujon ja gárdni. Govddodanliinna suohppu eahkes ja geassá bajás iđđes, beaivečuovggas. Govddodanliinnáin lea iešguđetlágan guhkkodat, mii lea dan duohken makkár guollešlája áiggut bivdit, bivdobáikki rávdnje- ja bodnedilli ja earenoamážit guolásteaddji bivdovásáhus lea dehálaš.
08 Liehppi
Liehppi geavahuvvo loktet guoli fatnasii go boahtá bajás čázis. Liehpi guhkkodat lea dan duohken man stuoris guolli lea ja man allat fanasásat lea. Oanehis lihpiid gohčodit fierbmeliehppin ja geavahuvvojit fierpmis gálgat guliid.
09 Loahppemielkegoallá
Loahppemielkegoallá lea gárri mii geavahuvvo vurket ja suvrudit mielkki dahje lávcca, ráhkadit vuoja ja vuosttá. Ovdal separáhtora áiggi geavahedje goalláid go mielki galggai bissut jaskadit vai gahpa govddui bajás.
«Eadni ráhkadii hui ollu lákcamielkki, mis han lei lákcamielkehildu… Lei nu, go ii borron visot oktanaga, bázii boares lákca maid eadni válddii ja bijai ruhkkui. Ja dat ruhkku, dat lei ovtta lanjas, ja mun galgen láhtti bassat doppe. Soiten leamaš 10-11 jahkásaš. Fertii bargat go lei nuorra. Ádjánin nu hirbmat guhká, daningo fertejin máistit mii lei ruhkus. Mu mielas lei nu hirbmat njálggat!»
Lillian Heitmann, 2021
10 Suohkut
Dát suohkut leat gođđojuvvon Lákkovuonas 1942:s fabrihkkaláiggis maid Hansen bearaš lonuhii ulluin ja ullorimssuiguin. Suohkut bársojuvvojedje ja guhkiduvvojedje go otno beare ollu. Go 15-jahkásaš Agnes Hansen evakuerii Tråstad dállui 1944:s sus ledje dát suohkut badjelasas. Muđui sus ledje guokte bárá biktasat bolkolagaid ja gieđas vel vuolpu.