07 Altasaken
01 Savu-gehtegat
«Ovdal vuosttaš deaivideami politiijain 1979-logus, mis ledje hui asehis gehtegat. Politiijain eai lean váttisvuođat cikcenbasttaiguin rastá čuohppat daid. Mis lei heahteráđđi movt galggaimet gávdnat nannoseappo gehtegiid. Jiekŋamearaborjjasfanas Polis ii šat geavahuvvon, das ledje issoras stuora gehtegat. Lei buorre go dat ledje. Politiijat eai geahččalange čuohppat daid»
Alfred Nilsen, Álbmotakšuvnna jođiheaddji (1979-1982) 2022
«1981:s mii fas geavaheimmet Polis-gehtegiid. Mii maiddái leimmet ráhkadahttán ođđa gehtegiid earenomášruovddis, mas maiddái lei ruovderiekkis ja muffa. Muhto politiijat ledje hárjehallan čuohppat čiehkašliippain ja johtilit čuhppe min luovos»
Alfred Nilsen, Álbmotakšuvnna jođiheaddji (1979-1982) 2022
02 Ruovderiekkis
«Ruovderieggát mat galge čoavjji birra ledje ráhkaduvvon mihtuid vuođul, mat geasset mihtiduvvojedje. Dat lei meaddádus. Ille čáhke midjiide go dálvebiktasat ledje alde. Ruovderieggá čoavdda lei min olbmá skuovas. Politiijat johtilit gávdne dan. Mii diđiimet ahte ledje “spiovnnat” min fárus, jus dál dan sáni geavahan. Čoavdagiin politiijat nagodedje vel johtileappo čoavdit leaŋkajoavkku.»
Alfred Nilsen, Álbmotakšuvnna jođiheaddji (1979-1982), 2022
03 Siviila jeagohisvuohta
«Dađistaga mis ledje Álttás guokte joavkku. Álggos lei Álttá-lávdegoddi ja dasto ges Álbmotakšuvdna Álttá – Guovdageainnu čázádaga dulvadeami vuostá. Áltta-lávdegottis digaštallui mannat go beare guhkás, jus geavahišgoahtit gehtegiid ja siviila jeagohisvuođa. Čuovui go dát Gandhi oainnu, mii oaivvadii min? Muhto dađistaga in jáhke ovttasge lei eará oaidnu. Siviila jeagohisvuohta lei hástalus, mun ožžon máŋga evttohusa geavahit bávkkanasaid ja eará váikkuhangaskaomiid.»
Alfred Nilsen, Álbmotakšuvnna jođiheaddji (1979-1982), 2022
04 Čuovvut ráfálaš geainnu
«Ollu olmmoš- ja joavkojuhkosat dorjo min. Mii eat gullan goassege mii manaimet beare guhkás. Mii doalaheimmet ahte ii goassege fysalaččat vuosttildit politiijaid, ja oaivvildeimmet mii bisuimet siviila jeagohisvuođa rájiid siskkobealde. Midjiide lei áibbas dehálaš doalahit ráfálaš linnjá. Eat gierdan makkárge stuimmiid. Dát lea juoga mainna lean eanemus rámis maŋit áiggis.»
Alfred Nilsen, Álbmotakšuvnna jođiheaddji (1979-1982), 2022
05 Jáhkkamearkkat
Jáhkkamearkkat ledje dehálaš symbolat, maid geavahedje miehtá riikka, sihke Álbmotakšuvnna báikkálašsearvvi miellahtut ja earát. Miellahttomávssut ja jáhkkamearkavuovdimat ruhtadedje Álbmotakšuvnna. Dasa lassin lei “Savu-logeš” mii lei ávžžuhus addit ruđalaš doarjaga, stuora ávkin. Olbmot geat dorjo ášši adde logežiid ja mihá stuorat ruhtasupmiid nai.
06 Savu-diehtojuohkin
Galba ceggejuvvui Savu-leairras 1979 čavčča. Dáppe ođđa olbmot sisačálihedje iežaset go ollejedje, ja olggosčálihedje go vulge. Sii ožžo dieđuid dárkilis organiserejuvvon leairanjuolggadusaid birra. Biebmoráhkadeapmi, váktaortnet, olgohivssetvierru, buolašsuddjen ja oppalaš ortnet lei dehálaš. Álbmotakšuvdna lei bures smiehttan dáid beliid, ja dáid doahttaledje aktionisttat geat sirrejuvvojedje poastaovddasvástádusa joavkkuide.
07 Rukses jáhkka
Rukses jáhkka – ovttas beaskkain ja gávttiin – lea Savumiellačájeheaddji symbola. Dán ostii Jørn Thomassen ovdal gieddebarggu Svalbárddas 1978:s. Jørn lei aktiiva biraslihkadusas. Go Álttá – Guovdageaineanu riidu vearáskii 1979:s, de dollii son davás bissehit huksenbargguid – son lei coggalan rukses jáhka ala. Jáhka skuohppobáttis heaŋgájit plastihkkafiguvrrat mat bohte dan hirbmat stuora gáhkus mainna Savvona miellačájeheaddjit ávvudedje 1979:s. Oanebotta sii doivo huksen bissehuvvo
08 Gápmagat, lieggaseamos juolgesuodji
«Ja viisot dan doarjaga maid oaččuimet Álttás! Earenomážit maŋŋel politiijaakšuvnna – ja dien 46 gilosaš lákcagáhku! Sii bukte 50 lihttara máli, váffeliid, sigareahtaid, šukkoládaid. Sii ledje olles beaivvi vuoššan máli, ja sii bohte dainna diibmu beal guoktenuppelogis eahkes. Mii čađat boraimet ruovttoláibon láibbiid, ja viisot skeaŋkkat ja buorit biktasat mat bohte, visot gápmagat ja reaiddut! Olbmot bukte daid vai mii galggaimet birget, bohte ođđa anolaš diŋggaiguin maid dárbbašeimmet. Go finaime gilis riššudit olbmuid guossis, sii jerre: Lea go mihkke eará maid sáhttit bargat? Don dovdet ahte álbmot doarjjui min, dan mun gal oaivvildan»
Kristin Braa ja Karoline Frogner
09 Kjell Deraas, Iežas vuoiŋŋastanleairras
«Guhkkin eret lei dego absurda teáhter. Lei meastta bassi mielladilli iđđes, ovdal politiijaakšuvdna álggii. Jaskat. Čáppat. Norgga leavggat ja leavggat sámi ivnniiguin. Go politiijat mársejedje deike, de gullui juoigan ja “Ja vi elsker”. Vuordámušaid sadjái bođii váivves dovdu go dál orui buot nohkame, ahte “Nullačuokkis” gahčai nu jođánit.»
10 Gárgiá burgin
Bjørg ja Ernst Halvard Larsson váimmolaččat vuostáiválddiiga maŋemuš miellačájeheddjiid Gárgiá duottarstobus. Duottarstobus sii boradedje, olggobealde sis lei tealtáleaira ja muhtomin čađahedje smávva akšuvnnaid Savvonis. Bjørg jođánit oaččui nama Gargia-eadni. Ođđajagimánu 21. b. 1981 bohte duottarstohpui njeallje busse dievva politiijat. Bjørg bissehii sin burgimis duottarstobu, muhto tealtáleairra sii njeide čalbmeravkaleamis.
11 Ráŋggáštit vigiheami dan ovddas maid eará lea bargan
Linoleum-deaddileapmi čájeha 4 jođiheaddji – Tore Bongo, Per Flatberg, Alfred Nilsen ja Svein Suhr. 1983 njukčamánus dubmejuvvon giktaleaddjiparagráfa mielde evttolaš giddagassii ja alla sáhkuide.