09 Marked

01 Bassi Olav

Máŋga Norgga girku hervejuvvojedje fiinna girkobácciiguin goikeguollegávppi geažil. Dá lea Bassi Olav, Norgga nationála bassiolmmoš, báccis mii ráhkaduvvui 1400-logu loahpas Davvi-Duiskkas. Olav čuožžu dollalaggá alde mii galgá govvidit báhkinvuođa man badjel son vuittii. Bázzi lea gullan máŋga iešguđet girkui Sállanis Finnmárkkus, ja dál lea oassin Kulturhistorjjálaš musea čoakkáldagas Oslos.

02 Gahpir

Thore Paulsen osttii Bossegobemárkanis gahpira 1860:s. Das lei guhkes mátki ovdalgo ollii museai. Earret eará geavahii Thore mannji Emma Thoresen (r. Larsdatter Sætrum 1869:s) gahpira eváhkus 1944 čavčča. Roavvá Goldmann ráhkadii gahpira. Son doaimmahii bivttasgávppi Hámmerfeasttas, ja mátkkoštii juohke jagi Bossegobemárkanii vuovdit gálvvuid.

03 Gávpereive

Dát reive attii vielja guoktái Ludvig Halvdan ja Hjalmar Alfred Berg lobi doaimmahit biebmogálvogávppi Dálbmeluovtta gilis. Reivve lea leansmánnii Johannes Hansen Kummeneje čállán Dálbmeluovttas Skábmamánu 10.b. 1906:s. “Brødrene Berg” namain vieljažagat doaimmaheigga rámbuvrra, poastta- ja dámpaskiipaekspedišuvnna. Ludvig celkkii eret iežas oasi 1930:s ja su viellja okto doaimmahii fitnodaga viidáset. 1959:s gávpereive loahpalaččat eretcelkojuvvui.

04 Mikkelsen-gávppi gálvvut

Lars Mikkelsen álggahii Dálbmeluovttas Lars Mikkelsen máŋgg. gávppi 1902:s ja sus lei Bossegobemárkanis sierra vuovdinbuvri. Buot su bártnit ledje gávpeolbmot: Øyvind álggahii gávppi Dáhpeluovttas 1916:s, Ragnvald ásahii seammalágan doaimma Stuora Liidnavutnii 1932:s ja Stene doaimmahii gávppi Dálbmeluovttas áhčiin, ja válddii dan badjelasas go su áhčči jámii 1940:s.

05 Biellu

Dán biellu, ráhkaduvvon 1806:s, eaiggádii Andreas Nørager, ja biellu heaŋgái boares áittis Bossegobi dálus. Biellu váldui vulos maŋŋelgo Nielsena bearaš válddii dálu badjelasas – daningo dálloisit muosehuvai go biellu čuojai go son lei oađđime maŋŋelgaskabeivviid. Biellu geavahuvvui maŋemus soađi áigge, go muhtun čuojahii dainna ja norgalaš fákta jurddášii ahte girdialárbma dat čuodjagođii.

06 Seaidnečikŋa

Mii navdit ahte dán seaidnečiŋa eaiggádii Magda Charlotte Nielsen (r. 1875), Diedrik August Nielsena nieida, gii válddii badjelasas Bossegobi dálu 1865:s. Son náitalii poastameastáriin Hans Puntervold:in 1902:s, gii lei lullinorgalaš. Son maŋŋel šattai Vikersunda poastameasttirin. Navdit ahte govva ráhkaduvvui Finnmárkkus ja geavahuvvui Nielsendálus, ovdalgo sáddejuvvui Østlándii. Áiggi mielde bođii govva fas Áltái.

07 Lajla

Girječálli J.A. Friis geavahii Fandrema modeallan Lind gávpeolbmái, ja Gámavuona modeallan Garnesii, go čálii girjjiid «Lajla», «Ella» ja «Muitalusat Finnmárkkus». Oasáš «Lajla» girjjis:

«Gávpeolmmoš Lind orui Garnesdálus mii lei Álttávuona muhtun luovttas. Dálu bálddas golgá stuora johka vutnii… Johka vuolgá jávrris man namma lea Rávdojávri mii lea duoddaris…. Go alážis várdá, de jávri iežas sulložiiguin, čolmmiiguin ja njárggaiguin, ollu lottiiguin, guollevalljodagain, luomejekkiiguin ja guohtuneatnamiiguin jávregáttis, gos vázzet čorragat, lea dego Edena gilvvagárddi boazosápmelačča mielas. Dát lea maid bivnnuhis orohat máŋga boazodoallobearrašii geasset.»